2.
digitaalne seade, programm või rakendus, mida kasutatakse õppimiseks, töötamiseks, suhtlemiseks või info töötlemiseks (nt arvuti, tahvel, rakendus).
3.
protsess, mille käigus leitakse digikeskkondadest vajalikku teavet ning hinnatakse selle asjakohasust ja usaldusväärsust.
4.
ebatäpne või eksitav teave, mis ei vasta tõele ja võib olla levitatud tahtlikult või tahtmatult.
5.
on teadmised ja oskused, mis aitavad kaitsta digiseadmeid, andmeid ja kasutajaid ohtude eest digikeskkondades.
6.
igapäevaste turvaharjumuste kogum, mis aitab ennetada küberohte (nt tugevad paroolid, tarkvara uuendamine).
7.
isikuandmete kogumise, kasutamise ja säilitamise reeglite järgimine, et kaitsta inimese privaatsust.
8.
põhimõtted ja väärtused, mis suunavad õiglast, ausat ja lugupidavat käitumist digikeskkondades.
9.
teadlik arvestamine oma digitegevuse võimalike tagajärgedega nii enda kui ka teiste jaoks.
10.
suhtlemine digikanalite kaudu, näiteks e-posti, vestlusrakenduste või veebiplatvormide abil.
11.
veebipõhine või digitaalne ruum, kus toimub info loomine, töötlemine, õppimine või suhtlemine.
12.
internetipõhine keskkond, kus saab andmeid salvestada, jagada ja töödelda ilma neid oma seadmesse talletamata.
13.
heaolu tasakaalustatud ja teadlik digivahendite kasutamine, mis toetab vaimset ja füüsilist heaolu.
14.
aeg, mille inimene veedab digiseadmete ekraani ees (nt telefon, arvuti, tahvel).
